omiki dhona ta ’anomaelae taadhiya’e ka valrovalro, makilrongidhe kelrepedha, katoaalraingidhe lringaodha, kasii’idhe ngodhoidha pokocibilre ta kadhiliyange kocibilre.
iki dhona menanae, dhaace moa olopo amadha, mani cengele tavatolai, mani alra ketekete dhona ’aelrenge, toomao mokavole ta kaeaea tepange, iya ’ina “oketeketemo’o tavatolaili lo kipoa’iyae pa’acakelae lalake’o ’avai, amo ka’acelraimiya’e mate’ete.” kapa’okolodho totakolra ’iidhemedha dhona tamatama, mani ’inikookono ’oilri ’itovolro takatolro laalakedha a’ivivai “aangai tamooidhe ’acakelae tepange?”
takatakanga ’avai iya ’ina “malrakasiyae moidhe ’acakelae tepange, ’okolodholrao amo ka’aciyae.” tadhali ’avai iya ’ina “malrakasiyae, olridhaidhame tepange, mata’okolokolodhae, ’okolodholrao.” aidhinga ’avai iya ’ina “malrakasiyae lani ’ika’ace tepange ma’ete miine aamae, ’atoloholrao amo’acakelaelraine tepange.”
iki talapingae ’ilopenge ona ’i tepange, toomaonga ’aaocao ’asavahenga, mani iidhe ’ina aidhinga ’avai “moiyae ’acakelae” iya!mani ’acakelaidhe tepange o’i aidhinga ’avai, alakai ’iidhedheme amadha la laatakadhaa a’ivivai takadho’a, mani iidhe tepange ’ina “dholrokali ’oilri cengele amali?” iya ’ina tepange “dholromo’o.” mahavehavehe tohamoho ona acengeledha amadha la laatakadha, mani pakacikacingi ona akahavehavehelidhe.
一位爸爸去打獵,看見百合花就摘下,一條百步蛇說:「您摘下了我的百合花,如果不把女兒嫁給我,我會把您咬死。」那位父親非常害怕、難過,就趕緊回去問三個女兒,「誰要嫁給百步蛇?」大姊、二姊都不願意,小女兒說:「我不想讓父親被蛇咬死,我要嫁給百步蛇。」百步蛇變成一個非常俊美的青年與最小妹妹結婚,小女兒後來生了兩個小孩。